Kolin ära :-)

Hakkan edaspidi teaduse- ja terviseuudiseid (küll senisest pisut lühemal kujul, ent loodetavasti sagedamini, kui viimasel ajal) lisama oma blogisse Mareki asjad.

Surmamõtted tekitavad isu küpsiste järele

Ajakirjas Journal of Consumer Research tutvustatavast Ameerika Ühendriikide ja Hollandi teadlaste ühisest uurimistööst selgub, et söömine aitab teatud tüüpi inimestel surmamõtteid eemale peletada.
Selle, et surmale mõtlemine võib soodustada poodlemist, on psühholoogid erinevate eksperimentide ja uuringute abiga ammu kindlaks teinud.
Nii näiteks osteti Ameerika Ühendriikides 9. septembri terrorirünnakutele järgnenud kuude vältel rekordilisi koguseid luksuskaupu, konserve ja maiustusi.
Mõistmaks senisest paremini surmale mõtlemise, tarbimiskäitumise ning söömisharjumuste omavahelist seost palusid Naomi Mandel Arizona riiklikust ülikoolist ja Dirk Smeesters Rotterdami Erasmuse ülikoolist 746 tudengil kirjutada essee kas oma surmast või siis hambaarsti külastamisest.
Eelnevalt täitsid eksperimendis osalejad standardse testi, mis näitas, kui kõrge enesehinnanguga nad on.
Katses selgus, et surmast kirjutanud madala enesehinnanguga üliõpilased sõid hambaarsti külaskäigust kirjutanud võrdlusgrupi liikmetega võrreldes võimaluse tekkides kirjutamise ajal oluliselt enam küpsiseid ning valisid neile esitatud ostunimekirjast soetamiseks välja palju rohkem kaupa.
Kõrge enesehinnanguga vabatahtlike söömisharjumusele ning poodlemiseelistustele ei olnud aga surmamõtetel erilist mõju.
Smeestersi hinnangul aitab poodlemine või söömine madala enesehinannguga inimestel reaalsuse eest põgeneda.
Teaduri seni veel avaldamata teadustöös selgus ta enese sõnul, et madala enesehinnanguga inimesed ostavad enam kaupa ja söövad rohkem, kui nad on vahetult enne seda vaadanud surmaga seotud uudislõike.
Ta avaldas lootust, et toiduainetööstuse sektoris tegutsevad ettevõtted ei hakka sest avastusest kasu lõikama, paisates oma reklaame eetrisse vahetult pärast uudistesaateid.

Vaata ka:
Usk reinkarnatsiooni on seotud mäluvigadega

Phoenix maandus edukalt Marsile

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) robotuurija Phoenix maandus edukalt meie naaberplaneedi pinnale ning saatis Maale oma esimesed fotod Punasest Planeedist.
Uurimissond Phoenix maandus pärast 680 miljoni kilomeetri pikkust kosmoselendu Marsi põhjapoolkera piirkonnas, kus võib teadlaste hinnangul pinna all leiduda jääd, mille leidmiseks alustab Phoenix puurimistöid juba lähimate päevade jooksul.
Ekspertide kinnitusel olid kõige kriitilisemad just nimelt viimased seitse minutit robotuurija 10 kuud väldanud lennust, sest Phoenixil tuli üle elada kiirusega ligikaudu 21.000 km/h Marsi hõredasse atmosfääri sisenemine, avada langevari, aeglustada järsult kiirust täpselt õigel hetkel sisse lülitatud mootorite abiga ning maanduda viimaks kolmele jalale.
Maale jõudnud fotodelt said NASA missioonijuhid lõpliku kinnituse, et sond maandus edukalt planeeritud piirkonnas kolmele jalale ning selle päikesepaneelid on avanenud (ilma nendeta saanuks sondi akud tühjaks juba 34 tundi pärast maandumist).
Phoenixi maandumine sujus peaaegu perfektselt ning robotuurija on Marsi pinna suhtes vaid 0.25° kaldes.
Ainsaks märkimist väärivaks kõrvalekaldeks maandumise käigus oli NASA ekspertide sõnul see, et Phoenixi langevari avanes 6,5 sekundit planeeritust hiljem, mistõttu sond maandus varem paika pandud kohast umbes 25 kilomeetrit eemal, ent siiski kindlalt "maandumiskanali" piires.
Phoenixi missioon kestab kolm kuud ning selle aja jooksul viib sond läbi puurimistöid ja tõstab kogutavad pinnaseproovid keemilise analüüsi läbiviimiseks oma pardale.
Teadlased on üsna veendunud, et Phoenix suudab tungida jääkihini, kuna Marsi ümber tiirlevate kosmoselaevade uuringud on näidanud, et tõenäoliselt paikneb jää mõnes kohas vaid kuni 10 cm sügavusel.
Lisaks veejälgedele suudab Phoenix kindlaks teha ka orgaaniliste jälgede olemasolu võetud proovides ehk siis välja selgitada, kas antud Marsi piirkonnas võis kunagi leiduda elu.

Vaata ka:
Marss võis olla elu tekkeks liiga soolane
Kuhu kadus Marsi vesi?

Linnugripivaktsiin jõudis Euroopa Liitu

Euroopa Komisjon kiitis heaks esimese linnugripi viiruse alamtüübi H5N1 vastase vaktsiini kasutuselevõtu euroliidu piires, ent see, kas Prepandrixi nimelise ravimiga hakatakse elanikke ennetavalt vaktsineerima või ostetakse vaktsiini võimaliku pandeemia puhkemise puhuks ladudesse, jääb juba iga liikmesriigi otsustada.
Ravimifirma GlaxoSmithKline toodetav vaktsiin on suunatud praegu lindude seas leviva H5N1 viirustüve vastu, kuna epidemioloogide hinnangul põhjustab just see kõige tõenäolisemalt järgmise globaalse gripipandeemia.
Kagu-Aasiast pärinev linnugripp levib praegu peamiselt ränd- ja kodulindude vahendusel ning alates 2003. aastast on see põhjustanud inimestel 382 haigusjuhtumit, millest 241 on lõppenud patsiendi surmaga.
Prepandrix võtab löögi alla nii Aasiast, Euroopast kui ka Aafrikast leitud H5N1 tüve A/Vietnam/1194/04, ent kliinilised ravimikatsed on näidanud, et vaktsiin on efektiivne ka teiste H5N1 tüvede ja ka linnugripi muude sarnaste alamtüüpide vastu.
Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel on nüüd valida kahe võimaluse vahel - osta Prepandrixit võimaliku tulevase haiguspuhangu tarbeks suuremates kogustes ladudesse kokku
või viia läbi riiklik ennetav vaktsineerimisprogramm.
Rotterdami ülikooli viroloogi Albert Osterhausi sõnul tuleb kaaluda näiteks võimaluse vahel vaktsineerida kogu elanikkonda või ainult riskigruppi kuuluvaid inimesi (linnufarmide töötajad, meditsiinitöötajad jne).
Eksperdid hoiatavad ka, et kui otsest haigestumise ohtu ei näi olevat, siis võib väike protsent elanikkonnast vaktsineerimisele väga vihaselt vastu seista.
Esimeste EL liikmesriikidena tellisid Prepandrixit veel enne ametliku kasutusloa saamist euroliidu piires Soome ja Shveits ning ühtekokku müüdi vaktsiini aastal 2007 284 miljoni USA dollari eest.
GlaxoSmithKline kinnitab, et uut linnugripivaktsiini on viimasel ajal suuremates kogustes tellinud veel mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, ent pooltevahelise kokkuleppe kohaselt nende riikide nimesid ei avalikustata.
Oma linnugripivaktsiini on välja töötamas ka mitmed teised ravimigigandid, teiste seas näiteks Sanofi-Aventis ja Novartis.

Vaata ka:
Linnugripp muutub inimesele ohtlikumaks
Inimese antikehad ravivad linnugrippi

India lapsi ähvardab nälg

ÜRO lastekaitseorganisatsiooni UNICEF teatel ähvardab vähemalt 1,5 miljonit Indias elavat last pidevalt tõusvate toiduainehindade tõttu tõsine alatoitluse oht ning jätkuv toiduainete kallinemine viib näljasurma piirile aina enam Lõuna-Aasias elavaid inimesi.
UNICEFi regionaaldirektori Daniel Toole'i sõnul kannatasid peaaegu pooled India lapsed alatoitluse tõttu juba enne viimasel ajal aset leidnud toiduainete hindade järsku tõusu, ent nüüd muutub olukord iga päevaga aina halvemaks.
Lastekaitseorganisatsiooni koostatud raporti Maailma Laste Olukord viimase ülevaate kohaselt on laste alatoitluse vallas Lõuna-Aasias kõige hullem olukord just Indias - 48% sealsetest alla 5-aastastest lastest on alatoitunud (näiteks Bangladeshi sama näitaja on 43% ja Pakistanil 37%).
Sama ettekande andmeil on koguni 30% Indias sündivatest lastest alakaalulised (Bangladeshis 22% ja Pakistanis 19%) ja hinnanguliselt sünnib ca 40% kogu maailma alakaalulistest beebidest just selles riigis.
Kui praegu vaevab toidupuudus umbes 50 miljonit alla 5-aastast indialast, siis tõusvad toiduhinnad ähvardavad UNICEFi andmeil alatoitlusega ainuüksi Indias veel 1,5-1,8 miljonit last.
Toole selgitas, et kerkivad toiduhinnad avaldavad juba praegu laialdast mõju piirkonna inimeste toitumisharjumustele - need, kes sõid varem päevas kolm korda, teevad seda nüüd kaks korda, ja enne päevas kaks korda söönud inimesed peavad nüüd leppima ühe söögikorraga.
Alatoitluse levikut kiirendab ka asjaolu, et vaesemad inimesed ei suuda enam osta lihatooteid ning oluliseks kaloriallikaks olevat õli.
ÜRO ametlik statistika näitab, et päevas peavad vähem kui 1 USA dollariga (ca 10 eesti krooni) hakkama saama 300 miljonit India elanikku.
Rahvusvahelise Riisiuuringute Instituudi direktor Robert Zeigler märkis, et paljudes maailma piirkondades inimeste põhitoiduks oleva riisi hinna järsk tõus maailmaturul on juba nälgivate inimeste hulka maailmas tõstnud umbes 100 miljoni inimese võrra ja kui olukorra stabiliseerimiseks ei võeta ette kiireid ja radikaalseid samme, läheb olukord kiiresti palju hullemaks.
Ziegleri hinnangul on globaalse toiduainehindade tõusu peamisteks põhjustajateks rahvastiku kiire kasv, biokütuste laiem levik ja Hiina ning India elanike muutuvad toitumisharjumused.
Samas toonitas ta, et kui kui maailma riikide valitsused ei oleks 1990ndate aastate alguses kärpinud investeeringuid põllumajanduslikesse uuringutesse, oleks praegune toidukriis jäänud tõenäoliselt tulemata.
Paradoksaalsel kombel võib toiduainehindade kiire kerkimine mõnes maailma piirkonnas vaesust ka vähendada - maailmamajandusrganisatsiooni OECD majandusanalüütiku Denis Wolteri kinnitusel on toidukallinemine hea uudis Aafrika põllumajandussektorile, kus tootmine on muutunud seetõttu tasuvamaks, mis peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma ka paljude Aafrika riikide majanduskasvu kiirenemise.

Vaata ka:
ÜRO eriraportöör: biokütuste tootmine on inimsusevastane kuritegu
Inimlik kaastunne on väga piiratud

Pingviinide organismi DDT tase püsib muutumatuna

Kuigi pestitsiidi DDT kasutamine keelustati enamikes riikides juba möödunud sajandi 70ndatel aastatel ning selle ohtliku ühendi kogus Arktika looduses on pidevalt langenud, näitavad värsked uuringud, et Antarktikas elavate Adélie pingviinide organismis on DDT tase jätkuvalt kõrge.
Uurimistööd juhtinud Virginia mereuuringute instituudi teaduri Heidi Geiszi sõnul pole DDT tase pingviinide organismis küll nii kõrge, et peaks muret tekitama, ent selle olemasolu näitab siiski, et ka teised ohtlikud ühendid võivad mööda toitumisahelat sarnasel moel edasi liikuda.
Uurijate hinnangul on jätkuvate DDT jälgede peamiseks põhjuseks sulavad liustikud, kuhu antud pestitsiidi on ladestunud varasemate aastakümnete jooksul.
Sulavatest liustikest korjab DDT üles fütoplankton ning see liigub toitumisahelas ülespoole, ladestudes suuremates kogustes muuhulgas ka Adélie pingviinides.
Geisz selgitas, et õhus, lumes ja merejääs DDTd ei olnud, ent liustike sulavees oli seda märkimisväärses koguses.
Teadlased mõõtsid DDT taset Antarktika erinevatest piirkondadest surnult leitud 12 pingiini rasvakoes ning 27 koorumata munas ja avastasid, et tuvastatud DDT ja selle laguprodukti DDE tase on laias laastus sama kõrge, kui tuvastati 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel läbi viidud samalaadsetest uuringutes.
Kuna osad pingviinidest olid surnud trauma, mitte nälja tõttu, ning ka munad olid jäänud koorumata erinevatel põhjustel, usuvad teadlased, et tuvastatud DDT tasemed kajastavad pingviinide populatsiooni üldist keskmist näitajat.
Adélie pingviinid valiti uurimisobjetiks seetõttu, et nad ei migreeru ja annavad seega hea pildi Antarktikas leiduvatest DDT kogustest.
DDT oli esimene tänapäevane pestitsiid, mis võeti kasutusele Teise Maailmasõja paiku ning keelustati rahvusvaheliselt, kui selgus, et selle kasutamisel võivad olla rängad mõjud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.
Tänapäeval kasutatakse DDTd mõnedes Lõuna-Ameerika riikides ja Aafrikas, ent seda satub keskkonda vaid mikroskoopiline osa sellest kogusest, mis paisati loodusesse enne selle rahvusvahelist keelustamist.

Vaata ka:
WHO toetab DDT kasutamist malaariavastases võitluses
Peruust leiti hiigelpingviinide fossiile

Linnapuud vähendavad lastel astmariski

Ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health tutvustatavast Columbia ülikooli uurijate teadustööst selgus, et puudega ääristatud linnatänavatel elavatel lastel esineb harvemini astmat ning 343 lisapuud linna ruutkilomeetril alandab 4-5 aastaste laste seas astmadiagnoose 25% võrra.
Puude arvu ja astmajuhtumite vaheline seos jäi püsima ka juhul, kui uuringus võeti arvesse ka erinevad õhureostuse allikad, elanike arv piirkonnas jms.
Tänavat ääristavate puude arv näis pärast antud tüüpi asjaolude arvestamist vähendavat siiski vaid kergemaid astmajuhtumeid ning ei omanud mõju raskemate haigusvormide puhul, mil lapsed vajasid haiglaravi.
Mitmete ekspertide hinnangul võib vähene kokkupuutumine mikroobidega varajases nooruses suurendada lastel astmariski hilisemas elus, sest nende immuunsüsteem ei õpi varakult vajalikus mahus infektsioonidega võitlema.
Seega võib tuvastatud seose põhjuseks olla tõik, et puudega ääristatud tänavad on lapsele paremaks mängukeskkonnaks, nad veedavad seal keskmisest rohkem aega ja puutuvad kokku erinevate mikroobidega.
Samal ajal on puud oluliseks õietolmu allikaks ja see võib teatud lastel astmasümptomeid süvendada.
Uurimistööd juhtinud dr Gina Lovasi möönis samas, et esialgu ei tea uuringu autorid muidugi veel täpselt, mis tuvastatud seost põhjustab ja see vajab põhjalikke lisauuringuid.
Ühe lisavõimalusena tõi ta näiteks välja selle, et linnapiirkonnad, kus kasvab enam puid, võivad olla ka muidu paremini hooldatud ja tervisesõbralikumad.
Columbia ülikooli teadlaste uuring viidi läbi suurlinnas New Yorgis.

Vaata ka:
Sünnieelsed õunad hoiavad astma eemal
E-vitamiini vaegus emal tõstab lapsel astmariski

Inimesed võinuks jaguneda erinevateks liikideks

Ajakirjas American Journal of Human Genetics tutvustatava geneetilise uuringu andmeil võinuks varajased inimesed ligikaudu 150.000 aasta eest areneda kaheks või enamaks erinevaks liigiks ning sattusid 70.000 aasta eest tõsisesse väljasuremisohtu.
DNA abil inimrändeid uuriva Genographic Project'i raames kogutud ja analüüsitud geneetilised andmed näitavad, et Aafrika kirde- ja lõunaosas väikeste rühmadena elanud inimpopulatsioonid eraldusid inimkonna noorusaegadel teineteisest 50.000 kuni 100.000 aastaks.
Teadustööd juhtinud dr Spencer Wells märkis, et väide põhineb tänapäeval Aafrikas elavate inimeste mitonkondriaalse DNA analüüsil ja kuigi pole teada, kui lähedal erinevate inimliikide tekkimine tegelikult oli, kujunes inimkonna ajaloos kõige pikema populatsioonidevahelise isolatsiooni tõttu selleks antud ajajärgul välja vägagi reaalne võimalus.
Uurijate hinnangul olid taolise eraldumise põhjused peamiselt klimaatilised - Aafrika idaosas leidsid 135.000 - 90.000 aasta eest aset pikaaegsed ja laialdased põuaperioodid, mis sundisid varajasi inimesi kahes erinevas suunas rändama ning eraldasid nad viimaks teineteisest.
Geeniandmete kohaselt sulandusid kaks inimpopulatsiooni Aafrikas lõplikult kokku alles 40.000 aasta eest (varajased inimesed asusid Aafrikast välja rändama ning kogu maailma hõivama siiski pisut varem - umbes 60.000 aasta eest) ning seda soosisid ekspertide hinnangul soodsamad klimaatilised tingimused ja ka senisest arenenumate kivist tööriistade levik.
Samast teadustööst ilmneb, et ligikaudu 70.000 aasta eest sattusid üksteisest eraldatud inimpopulatsioonid raskete ilmastikuolude tõttu sedavõrd ränka olukorda, et inimeste koguarv võis langeda vaid 2000-ni ning inimene kui liik pääses väljasuremisest ülinapilt.
Esimesed tänapäevased inimesed tekkisid DNA-uuringute andmeil Aafrika idaosas umbes 200.000 aasta eest ning neist said kõigi praegu elavate inimeste kauged esivanemad, kelle geeniandmed on endiselt meie DNAs peidus.

Vaata ka:
Tärklis võis olla inimevolutsiooni võlukütus
Fossiilileid aitab täita lünka inimevolutsiooni ajaloos

Kaloririkas toit suurendab poisslapse sünnitamise tõenäosust

Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences tutvustatavast Suurbritannia uurijate teadustööst ilmneb, et naise söömisharjumused rasestumise ajal võivad mõjutada ta tulevase lapse sugu ning kaloririkas toit ja regulaarsed korralikud hommikusöögid antud perioodil võivad tõsta tõenäosust, et ta sünnitab poisslapse.
Uurimistöö raames vaadeldi 740 noore naise söömisharjumusi enne rasestumist ja raseduse varajases järgus.
Kui kõige suurema kalorsusega toitu tarvitanud naistel sündinud lastest oli poisse 56%, siis kõige madalama kalorsusega naisterahvastel ainult 45%.
Poisslapse ilmale toonud naised olid ka keskmisest sagedamini tarvitanud suuremaid koguseid mineraalaineid ja vitamiine, muuhulgas kaaliumit, kaltsiumit, C-vitamiini, E-vitamiini ja vitamiini B12, ning söönud päeva alustuseks sageli hommikusöögihelbeid.
Teadlaste sõnul võivad just dieedipidamise ja tervisliku toitumise populaarsus ning aina laiemalt leviv harjumus hommikusöök söömata jätta olla vähemalt osaliselt põhjuseks, miks on arenenud lääneriikides hakanud viimasel ajal poisse varasemast mõnevõrra vähem sündima.
Exeteri ülikooli ja Oxfordi ülikooli uurijate teadustööle annavad lisakaalu mitmed varasemad uuringud, mille tulemuste kohaselt sünnib paljudel loomadel rikkalike toiduvarude olemasolu korral tavalisest enam isaseid järglasi.
Uurimistööd juhtinud dr Fiona Mathewsi sõnul on selle seose põhjuseks evolutsiooniline tung saada võimalikult palju järglasi, et oma geene edasi kanda.
Ta selgitas, et potentsiaalselt suudavad enamike liikide isased tagada enamate järglaste ilmaletulemise, ent seda võib olulisel määral mõjutada isase isendi suurus või sotsiaalne staatus, mistõttu nirumad isased ei pruugi üldse järglasi saada; emaste isendite puhul on sellised riskid oluliselt väiksemad.
Kui toitu on piisavalt, on mõistlik ilmale tuua poisslaps, sest nii tekivad suuremad võimalused, et lapselapsi saab olema enam; kui aga toiduvarudega on kitsas käes, on mõistlikum sünnitada tüdruk, rääkis Mathews.
Asjatundjate sõnul ei tohiks tulevased emad antud uudise valguses siiski tüdrukut ilmale tuua soovides end näljutama asuda, sest suurest hulgast teadustöödest on üheselt selgunud, et raseduseelne ja -aegne toitumisharjumuste muutmine negatiivses suunas võib pärssida lapse normaalset arengut ja tekitada tal kogu elu püsivaid tervisehäireid.

Vaata ka:
Suitsetamine on hällisurmade peamine põhjustaja
Beebid on sotsiaalselt intelligentsed

Inimene võib olla ainuke mõistusega liik universumis

East Anglia ülikooli professori Andrew Watsoni ajakirjas Astrobiology tutvustatavate arvutuste kohaselt tuleb võimalust, et mõnel teisel Maa sarnasel planeedil on tekkinud inimeselaadne mõistuslik eluvorm pidada sisuliselt olematult väikeseks.
Watsoni kinnitusel on inimesesarnase liigi tekkimine mitmete kriitiliselt oluliste juhuste kuhjumise ahel, mille tõenäosuseks Maad meenutaval planeedil on nelja miljardi aasta vältel vähem kui 0,01%.
Arvestades seda, kui kaua aega kulus inimkonnal tekkeks ning tõsiasja, et umbes miljardi aasta pärast ei ole meie koduplaneet Päikese paisumise tõttu enam eluks sobilik, on teadlase hinnangul vägagi tõenäoline, et me oleme kogu universumi ainus mõistuslik eluvorm.
Ta ennustab, et kui meil õnnestub üldse kauges tulevikus maaväliseid tsivilisatsioone leida, siis tuleb enne seda läbi uurida kümneid tuhandeid Maa sarnaseid planeete.
Esimesed eluvormid tekkisid Maal laias laastus nelja miljardi aasta eest, ent inimesed on maamunal kõndinud vaid viimase ligikaudu 100.000 aasta vältel.
Watsoni sõnul näitab see üheselt, et mõistusliku elu teke nõuab sedavõrd ebatõenäoliste juhuste kokkulangemist, et seda peab juhtuma üliharva ja kui see peaks siiski juhtuma, siis alles eluks sobiva ca 5 miljardi aasta pikkuse perioodi lõpus.
Maa biosfäär on jõudnud oma elu lõppjärku ning Maa planeedi elu tekke ja arengu iseärasused annavad hea aluse mõistmaks samade protsesside toimumise tõenäosusi teistel planeetidel, selgitas Watson.
Teadlase matemaatiline mudel vaatleb intelligentse elu tekkeks vajaliku nelja staadiumi (ainuraksed bakterid, keerukamad rakud, spetsialiseerunud rakud, keelevõimekas mõistuslik eluvorm) tekke tõenäosust ning viib selle kooskõlla sellega, kui pikalt on planeedil Maa valitsevad tingimused eluks sobilikud.
Watsoni arvates ei tuleks ka sugugi eeldada, et igasugune elu evolutsioon peaks ilmtingimata "püüdlema" mõistusega liigi või liikide tekke suunas.
Samas peab ta tõenäoliseks, et lihtne, mikroobne elu on universumis suhteliselt laialdaselt levinud.

Vaata ka:
Maa ei ela siiski surevat Päikest üle
Leiti esimene eluks sobiv kaugplaneet

NASA: AFP asteroidiuudis ei vasta tõele

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid kinnitavad, et uudisteagentuuri AFP maailmas eile suurt vastukaja põhjustanud ja ka Eestis palju internetikommentaare saanud uudis, mille kohaselt avastas keegi 13-aastane saksa teismeline, et NASA on asteroidi Apophis ohtu Maale oluliselt alahinnanud, ei vasta tõele.
Ligikaudu 250-meetrise läbimõõduga Apophis kihutab Maast suhteliselt lähedalt mööda aastal 2029 ning kui kosmosekamakas peaks siis meie planeedist mööduma teatud kauguselt, naaseb ta 2036. aastal juba selleks, et Maaga kokku põrgata.
NASA hinnangul on sellise sündmuse tõenäosus äärmiselt väike - vaid 1:45.000.
Ent omakorda Bildi artiklit tsiteerinud AFP sõnumi kohaselt arvutas üks Saksamaa 13-aastane noorkodanik välja, et tegelik risk on 100 korda kõrgem (1:450) põhjendades seda võimalusega, et Maast 2029. aastal 38.000 kilomeetri kauguselt mööduva asteroidi kurssi võib muuta mõni satelliit, mis ta teele ette jääb.
NASA Maa-lähedaste objektide programmi ekspert Steven Chesley kinnitab siiski, et Apophis ei saa mingil juhul tehiskaaslastega kokku puutuda.
Chesley selgitas, et Maast kuni 42.000 kilomeetri kaugusel on küll geosünkroonseid satelliite, ent need tiirlevad ümber Maa ekvaatori, samas kui Apophise suurim lähenemine Maale leiab aset ekvaatorist väga kaugel.
Apophis ületab ekvaatori ligikaudu 90 minutit enne oma suurimat lähenemist planeedile ning teeb seda distantsil 52.000 kilomeetrit, mis on igasuguste tehiskaaslastega kokku puutumiseks selgelt liiga kaugel.
Ebaselgus antud asteroidi liikumistrajektoori kohta Maa suhtes 2029. aastal on vaid 1650 kilomeetrit ehk siis liiga vähe, et omada selles küsimuses mingisugust tähtsust.
NASA Maa-lähedaste objektide programmi juht Donald Yeomans on samuti pressiteatega kinnitanud, et kosmoseagentuuri riskihinnangu kohaselt on tõenäosus, et Apophis tabab 2036. aastal Maad endiselt 1:45.000 ning nendega pole ühendust võtnud ükski Saksamaalt pärit teismeline, kelle arvutused näitaksid midagi muud.
Samuti lükkas Yeomans ümber AFP uudises sisalduva väite, justkui oleks NASA riskihinnangu muutmist Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) spetsialistidele kinnitanud.
Chesley tuletas meelde, et Apophisega seotud arvutusi on teinud mitmed ekspertrühmad ja saadud tulemused on NASA omadega sarnased - näiteks veebilehel NeoDys avalikustatud Pisa ülikooli teadlaste arvutustes saadi kokkupõrkeriskiks 0,00207% ehk siis umbes 1:48.000.
Hetkel on Apohis vaatluste tegemiseks Päikesele liiga lähedal ning uusi andmeid selle liikumise kohta saab hakata koguma umbes 3 aasta pärast.
Chesley hinnangul on ülimalt tõenäoline, et uued arvutused näitavad hiljemalt aastaks 2014, et Apophis möödub Maast soliidsel kaugusel ka 2036. aastal.

Vaata ka:
Väikesed asteroidid on arvatust ohtlikumad
Astronoomid kaitsevad kosmiliste objektide hoiatussüsteemi

Aju teeb otsuse kiirelt ja varakult

Ajakirjas Nature Neuroscience tutvustatavast Max Plancki inimteadvuse ja ajuuuringute instituudi uurijate teadustööst ilmneb, et inimese aju langetab otsuseid kuni kümme sekundit enne seda, kui inimene ise neist teadlikuks saab.
Otsuselangetamise ajal ajuaktiivsust jälgides õnnestus teadlastel kindlaks teha, milline antud otsus on isegi enne seda, kui vabatahtlikud katsealused olid teadlikud sellest, et nad otsuse vastu võtsid.
Teadustöö muudab ekspertide hinnangul küsitavaks, kui "teadlikud" meie valikud ikkagi on ja ehk koguni selle, kas me oleme ikka oma otsuselangetamistes alati vabad.
Uurimistööd juhtinud John-Dylan Haynes märkis, et kui me tavaliselt arvame, et meie otsused on teadlikud, siis antud uuring näitas üheselt, et teadlikus kujutab enesest vaid jäämäe ülemist tippu.
Haynes ja ta kolleegid jälgisid 14 vabatahtliku ajuaktiivsust ajal, mil neil tuli langetada erinevaid otsuseid.
Katsealustel paluti soovi tekkides vajutada erineva käega ühte kahest nende ees laual paiknevast nupust, jälgida samal ajal nende ees arvutiekraanil poolesekundiliste vahedega ilmuvaid tähti ning jätta meelde, milline kirjatäht oli ekraanil sel hetkel, kui nad otsustasid nupule vajutada.
Hiljem kogutud andmeid analüüsides selgus, et kõige varasem "ajuotsustus" eelnes tegelikult nupulevajutamisele seitse sekundit ning arvestades antud protsessi viivitusi tähendab see sisuliselt, et aju tegi oma valiku ligikaudu kümme sekundit enne seda, kui inimene ise.
Haynesi eksperiment arendab edasi 80ndatel aastatel neurofüsioloog Benjamin Libeti poolt läbi viidud katseid, mille käigus kasutas teadlane sarnaseid vahendeid, ent vaid ühte nuppu ning mõõtis ajuaktiivsust palju algelisemate vahenditega registreerides katsetes osalenud inimeste aju elektrilist aktiivsust.
Ta avastas, et liikumise eest vastutav ajupiirkond aktiveerus mõned millisekundid enne seda, kui inimene oli teinud teadliku valiku.
Libeti uurimistööd on siiski laialdaselt kritiseeritud, kuna ajamõõtmise täpsuses ei olnud täielikku kindlust ning registreeritud ajuaktiivsus võis enesest kujutada üldist valmistumist liikumiseks, mitte aga antud otsustega seotud aktiivsust.
Värske uurimistöö raames täiustati meetodit paludes vabatahtlikel osalejatel valida kahe nupu vahel - parema ja vasaku käe liigutamine tekitab erinevaid jälgitavaid ajusignaale, mistõttu osutus võimalikuks näidata, et registreeritud aktiivsus on seotud just nimelt uuritavate otsustega.

Vaata ka:
Valemälestused eristuvad ajupildis
Teadlased tuvastasid optimismi eest vastutavad ajupiirkonnad

Uuring: diktaatorid võivad olla enese geneetilise ülesehituse ohvrid

Heebrea ülikooli uurijate teadustöö näitab, et diktaatorite isekas ja halastamatu käitumine võib olla osaliselt põhjustatud nende geneetilisest ülesehitusest.
Iisraeli teadlased leidsid seose geeni AVPR1a variandi ja halastamatu käitumise vahel kasutades omalaadset "diktaatorimängu", milles vabatahtlikud osalejad said kas mängida omakasupüüdmatult või siis valida vastasmängijaid ignoreeriva ning iseka mängujoone.
Esialgu pole selge, mil moel antud geen täpselt käitumist mõjutab, ent uurimistööd juhtinud Richard Ebsteini hinnangul võivad sellist geenivarianti kandvate inimeste aju "premeerimiskeskused" saada altruistlikest tegudest tavalisest väiksemat naudingut, mis põhjustabki isekat käitumist.
Ebstein ja ta kolleegid võtsid luubi alla just geeni AVPR1a peamiselt seetõttu, et see on teadaolevalt tegev selliste aju retseptorite tekkes, mis tajuvad vasopressiini ehk siis hormooni, mida seostatakse altruistliku ja prosotsiaalse käitumisega.
Ajakirjas Genes, Brain and Behavior tutvustatava teadustöö raames analüüsiti enam kui 200 vabatahtliku DNAd ning paluti neil seejärel osa võtta omalaadsest majandusmängust.
Osalejad jagati kahte rühma, mida nimetati diktaatorite ja vastuvõtjate grupiks (vabatahtlikele seda loomulikult uurimistulemuste mõjutamise kartuses ei avalikustatud) ning igale "diktaatorile" jagati 50 seeklit, millest ta võis "vastuvõtjale" (kellega ta kordagi ei kohtunud) anda täpselt nii suure osa kui ta ise soovis.
Umbes 18% "diktaatoritest" jättis kogu raha enesele, umbes kolmandik jagas selle pooleks ja vaid 6% andis kogu rahasumma ära.
Osalejate DNA-andmeid ja mängutulemusi võrrelnud teadlased avastasid, et kogu rahasumma jätsid enesele suurema tõenäosusega just teatud tüüpi, keskmisest lühema pikkusega geeni AVPR1a omanikud.
Osalejate sugu nende heldust või isekust teadlaste kinnitusel ei mõjutanud.
Ebsteini hinnangul näitab avastus, et selliste maailmakuulsate diktaatorite nagu näiteks Benito Mussolini, Saddam Hussein või Robert Mugabe isekas ja halastamatus käitumises lasus osa süüd nende geneetilisel ülesehitusel.
Samas möönis ta, et seda väidet saaks tõestada vaid juhul, kui diktaatorid oleks elus või neil oleks olnud identsed kaksikud, keda saaks tänapäeval uurida.
Ekspertide hinnangul on Iisraeli teadlaste avastus huvitav, ent sest ei maksa vähemalt esialgu teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi.
Muuhulgas tuuakse esile, et "diktaatorimängus" raha jagavatele vabatahtlikele meeldib sageli sarnastes majandusmängudes ka vastasmängijatelt kogu raha "ära varastada", mis jätab avatuks võimaluse, et Ebsteini poolt altruistlikeks peetavad inimesed soovisid võib-olla vaid mängu korralikult sisse elada (eeldades, et just seda neilt soovitakse) ning diktaatorlik käitumine ei tähenda lihtsat soovi võimalikult palju raha enese kätte haarata, vaid põhineb sotsiaalsete oskuste defitsiidil, mis muudab inimese võimetuks tajuma, mida temalt tegelikult soovitakse.

Vaata ka:
Skisofreeniageenid on evolutsiooni poolt eelistatud
Uuring: inimesed võivad vägivalda himustada

Teadlased tuvastasid kopsuvähigeenid

Kolm erinevat teadusrühma tutvustasid ajakirjades Nature ja Nature Genetics teadustöid, mille raames leiti praegustel ja endistel suitsetajatel kopsuvähi tekke tõenäosust tõstvad geenivariatsioonid, mis võivad samaaegselt selle kandjatel ka keskmisest kiiremini tubakasõltuvust tekitada.
15. kromosoomis asuvad kopsuvähki haigestumise tõenäosust kergitavad geenivariatsioonid on üsna laialt levinud, ent suurendavad haigestumisriski vaid praegustel ja endistel suitsetajatel.
Kui sellistel inimestel on kaks antud geenivariatsioonide koopiat - üks mõlemalt vanemalt - siis on neil kopsuvähirisk keskmisest kõrgem 70%-80% võrra.
Mõlemast variandist vaid ühte geenikoopiat omavatel suitsetajatel või kunagistel suitsetajatel on risk kõrgem 28% võrra.
Teiste suitsetamisega seotud vähivormide tekkeriski kindlaks tehtud geenivariatsioonid uuringute andmeil ei mõjuta.
Esialgu pole veel päris selge, mil moel tuvastatud geenivariatsioonid täpselt kopsuvähiriski kergitavad, ent ühe teadustöö autorite hinnangul on selle seose põhjuseks tõik, et need suurendavad tubakast sõltuvusse jäämise ulatust ja tõenäosust ning selle kandjad suitsetavad tavalisest rohkem ja kangemaid tubakatooteid.
Kõik kolm teadlasterühma jõudsid sama tulemuseni uurides tuhandete praeguste ja endiste suitsetajate DNAd ning kuigi kõigis uuringutes kasutati erinevaid proove, pärinesid need kõik Euroopa päritolu inimestelt.
Teadlased toonitavad, et peamiseks kopsuvähi riskifaktoriks on endiselt suitsetamine - suitsetajatel, kel ei ole antud geenivariatsioone, on võrrelduna mittesuitsetajatega ikkagi kuni 10 korda suurem tõenäosus antud vähivormi haigestuda.

Vaata ka:
Passiivne suitsetamine pärsib õppeedukust
Suitsetamine on hällisurmade peamine põhjustaja

Vanima lääneeurooplase vanuseks on 1,2 miljonit aastat

Teadlased kaevasid Hispaania põhjaosas asuvast Sierra de Atapuerca piirkonnast välja seniavastatutest Lääne-Euroopa kõige iidsemad tänapäevase inimese eellase jäänused, mille vanuseks hinnatakse 1,2 miljonit aastat ja mis näitavad, et inimesed rändasid antud piirkonda oluliselt varem kui seni arvati.
Hispaaniast leitud inimeellase säilmed kujutavad enesest lõualuu fragmenti ja mõningaid hambaid ning nende kõrvalt avastati ka lihtsaid tööriistu ja lõikejälgedega loomaluid.
Kuna lõualuu on suhteliselt väikene, kuulus see uurijate hinnangul tõenäoliselt naisele.
Seni on Lääne-Euroopast leitud vaid kuni 800.000 aasta vanuseid inimsäilmeid, mistõttu arvasid osad teadlased, et primitiivsed inimesed jõudsid antud regiooni alles suhteliselt hiljuti.
Vanimad teadaolevad inimfossiilid väljaspool Aafrikat on leitud Dmanisi piirkonnast Gruusiast ja nende vanuseks on hinnatud umbes 1,7 miljonit aastat.
Dmanisi fossiilid kuuluvad Homo erectus'ele, kes võttis ekspertide sõnul omal ajal Aafrikast lahkudes suuna ida poole ning asus elama peaaegu kõikjale Aasias.
Hispaanlaste avastus annab lisakaalu seni vaid üksikutele tööriistaleidudele põhinenud teooriale, mille kohaselt pöördusid mõned sellised väljarändajad Aasiasse jõudnuna tagasi ning otsisid paremaid elualasid hoopis Euroopast.
Kusagil selle Euroopasse rännu käigus muutusid hilisemad Hispaania asunikud uueks, tõenäoliselt viimaseks neandertallaste ja Homo sapiens'i ühiseks eellaseks olevaks inimliigiks, millele on antud esialgne nimetus Homo antecessor.
Paleoantropoloogide kinnitusel ei ole inimese eellase Euroopasse rände osas siiski lõplik selgus kindlasti veel saabunud ning iga uus leid võib praeguseks väljakujunenud pilti oluliselt muuta - muuhulgas pole sugugi välistatud, et mõned eriti vintsked rännumehed jõudsid kaugetel aegadel Aafrikast Euroopasse ka otse, ilma vahepeatusena Aasiat läbides.

Vaata ka:
Fossiilileid aitab täita lünka inimevolutsiooni ajaloos
Neandertallastel võis olla kõnekeel

NASA: marsikulgurid töötavad edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas ametlikus pressiteates, et marsikulgurite Spirit ja Opportunity missioonilt ei nõuta siiski kulude kokkutõmbamist, mis tähendab, et robotuurijat Spirit ei pea välja lülitama ning see võib teadustööd edasi teha.
Eile anti teada, et NASA poolt Marssi uurivate kulgurite Opportunity ja Spirit töörühmale esitatud 4 miljoni USA dollari suuruse kokkuhoiunõude tõttu saadetakse üks marsikulguritest tõenäoliselt sundpuhkusele ja piiratakse ka teise tööaktiivsust.
Spiriti ja Opportunity projekti aastakulud on praegu ümmarguselt 20 miljonit USA dollarit.
NASA marsikulgurid Spirit ja Opportunity on nüüdseks Marssi uurinud juba enam kui 1400 päeva, kuigi esialgu oli nende missioon kavandatud vaid 90-päevaseks.
Spiritilt ja Opportunitylt peaks peagi Marsi uurimise teatepulga üle võtma praeguste plaanide kohaselt käesoleva aasta 25. mail Punasele Planeedile maanduv robotuurija Phoenix.
NASA uue põlvkonna marsikulgur Mars Science Laboratory peaks Marsi suunas teele asuma 2009. aastal ning sinna kohale jõudma 2010. aastal.
NASA otsib meeleheitlikult võimalusi kulutusi kokku tõmmata ennekõike seetõttu, et Mars Science Laboratory missiooni ettevalmistamine on osutunud peaaegu 200 miljoni dollari võrra esialgu arvatust kallimaks.
Esialgu tunnistavad nii kosmoseagentuuri juhtkond kui ka projekti kaasatud spetsialistid, et keegi ei oska isegi arvata, kust puuduolev summa leitakse.
Kuigi Spiritil ja Opportunityl on väiksemaid tehnilisi probleeme, on robotuurijad kulgurite missiooni peaspetsialisti Steven Squyresi kinnitusel heas töökorras ja suudavad teha veel palju olulisi avastusi meie naaberplaneedi mineviku ja oleviku kohta.

Vaata ka:
Marsiuurija huku põhjustas inimlik eksitus
Kuhu kadus Marsi vesi?

Marsikulgur Spirit võidakse saata sundpuhkusele

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri juhtkonna poolt Marssi uurivate kulgurite Opportunity ja Spirit töörühmale esitatud 4 miljoni USA dollari suuruse kokkuhoiunõude tõttu saadetakse üks marsikulguritest tõenäoliselt sundpuhkusele ja piiratakse ka teise tööaktiivsust.
NASA marsikulgurid Spirit ja Opportunity on nüüdseks Marssi uurinud juba enam kui 1400 päeva, kuigi esialgu oli nende missioon kavandatud vaid 90-päevaseks.
Spiritilt ja Opportunitylt peaks peagi Marsi uurimise teatepulga üle võtma praeguste plaanide kohaselt käesoleva aasta 25. mail Punasele Planeedile maanduv robotuurija Phoenix.
NASA uue põlvkonna marsikulgur Mars Science Laboratory peaks Marsi suunas teele asuma 2009. aastal ning sinna kohale jõudma 2010. aastal.
Uute missioonide arvatust kõrgemaks kujuneva maksumuse tõttu püksirihma pingutama sunnitud NASA peakorteri nõue kulgurite töökulusid 4 miljoni dollari võrra kokku tõmmata tähendab Cornelli ülikooli uurija Steve Squyresi kinnitusel Spiritile lähinädalate jooksul pikemaaegsesse varjusurma vajumist.
Teadlane möönis, et antud samm mõjub kulgurite projekti meeskonna liikmete moraalile väga kehvasti, sest pooleli jääb väga palju põnevat ja olulist uurimistööd.
Spirit oli enne eelarvekärbete teatavakssaamist pargitud Marsi talve üleelamiseks sobilikku päikesevalguserikkasse piirkonda ning uurijad lootsid robotuurija abil koguda muuhulgas ka erinevat tüüpi atmosfääriandmeid.
Päris selge Spiriti sundpuhkus siiski veel ei näi olevat, sest NASA juht Michael Griffin on juba jõudnud teatada, et ei poolda marsikulguri varjusurma saatmist.
Kokkuhoiunõue tähendab praegusel kujul ekspertide kinnitusel ka Opportunity abiga tehtava teadustöö kokkutõmbamist.
Spiriti ja Opportunity projekti aastakulud on praegu ümmarguselt 20 miljonit USA dollarit ning antud projektiga tegelevatele uurijatele olevat space.com'i andmeil poolametlikult mõista antud, et 2009. aastal võidakse eelarvet kärpida veel 8 miljoni dollari võrra.

Vaata ka:
Marsikulgur Opportunity võib lakata töötamast
Marsiuurija huku põhjustas inimlik eksitus

Kahe nädala vanune doonorveri võib olla eluohtlik

Ohio Clevelandi kliiniku meedikute uuring näitas, et üldlevinud komme kasutada enam kui kahe nädala vanuseid doonorverevarusid võib olla eluohtlik vähemalt südameprobleemide tõttu operatsioonilauale sattunud inimestele.
6002 ränga südametõve tõttu haiglasse toimetatud patsiendi terviseandmete analüüs näitas, et vähemalt 14 päeva vanuseid verevarusid kasutades kerkis nende surmaoht võrrelduna värskemat doonorverd saanutega olulisel määral.
Samuti on sellistel patsientidel suurem risk saada veremürgitus ning nende elundid lakkavad operatsioonijärgselt sagedamini töötamast.
Analüüs näitas, et südameoperatsioonil keskmiselt 20 päeva vanust doonoriverd saanud patsientide suremus haiglas on 2,8%, samas kui analoogsetel põhjustel operatsioonilauale toimetatud ja keskmiselt 11 päeva vanust verd saanud haigetel on surmaprotsendiks vaid 1,7%.
Aasta pärast südameoperatsiooni oli uuringu andmeil surnud 7,4% värsket doonorverd saanutest ning 11% vanemaid verevarusid saanud patsientidest.
Uurimistööd juhtinud Colleen Koch märkis, et doonorveri tuleb värske avastuse valguses kuulutada kasutuskõlbmatuks oluliselt varem kui seda seni reeglina tehakse, sest vähemalt Ameerika Ühendriikides on operatsioonidel kasutatava doonorvere keskmine vanus üle kahe nädala.
USAs lubatakse operatsioonidel kasutada kuni 6 nädala vanust doonorverd ning verepangad saadavad haiglatele esimeses järgus reeglina välja just vanema, säilivustähtaja lähedale jõudnud doonorvere.
Koch kirjutas ajakirjas New England Journal of Medicine varasematele laboriuuringutele tuginedes, et välja joonistunud kahe nädala reegli põhjuseks võib olla asjaolu, et just siis hakkavad doonorveres massiliselt lagunema vere punalibled, mis võivad pärast siirdamist hakata veresooni ummistama ning vähendama seeläbi kudedesse jõudva hapniku kogust.
Tema hinnangul tuleks südameoperatsiooni käigus vereülekannet teha vaid neile patsientidele, kes seda kriitiliselt vajavad.
Koch pidas ka vajalikuks viia läbi täiendavaid uuringuid, mis selgitavad välja vanemate doonorverevarude kasutamise mõju muude ägedate tervisekahjustuste puhul.

Vaata ka:
Infarkt on nädalavahetusel eluohtlikum

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus

Liiklusreostus võib mõjutada ajutööd

Ajakirjas Particle and Fibre Toxicology tutvustatavast Hollandi uurijate teadustööst ilmneb, et linnaliikluses diiselmootoritest õhku paiskuvad saasteosakesed võivad avaldada otsest mõju inimaju tööle.
Teadlased on juba varem välja selgitanud, et õhureostuses sisalduvad ja sissehingatavad nanoosakesed jõuavad ajju, ent seni ei teadnud keegi täpselt, kas ja mil moel need ka ajule mõju avaldavad.
Nüüd palusid Zuydi ülikooli uurijad 10 vabatahtlikul veeta tund aega ruumis, milles oli kas puhas õhk või siis tipptunni linnatänavaga võrreldav kogus diiselmootoritest välja paiskuvat õhureostust.
Kõigi katses osalejate ajutööd jälgiti ruumis viibimise ajal ning tund aega pärast seda elektroentsefalograafi (EEG) abil.
30 minutit pärast reostatud õhuga ruumi astumist näitasid EEG poolt registreeritud elektrilised signaalid uurijate sõnul vabatahtlike ajus aset leidmas stressireaktsioone, mis andsid märku, et informatsiooni töötlemine katsealuste ajukoores on pärsitud.
Stressisignaalid jätkusid ka pärast seda, kui uuritavad olid katseruumist väljunud.
Eksperimenti juhtinud Paul Borm tunnistas, et esialgu ei oska ta isegi arvata, millist mõju võiks normaalsele ajutööle avaldada regulaarne ja pikaajaline viibimine reostatud linnakeskkonnas, ent kindlasti ei ole see mõju positiivne.
Kuigi antud seos vajab teadlaste kinnitusel kindlasti põhjalikumat uurimist on see üsna keeruline - pikaajalised sarnased katsed ei ole võimalikud eetilistel põhjustel ning õhureostuse ja ajuhaiguste võimalikku seost on keeruline tuvastada, kuna ajutõbesid ei panda harilikult surmatunnistusele kirja (näiteks Alzheimeri tõbe põdevad inimesed surevad sageli hoopis erinevate infektsioonide tõttu).
Mehhikos koertel läbi viidud uuringud on siiski näidanud, et suure õhureostusega piirkondades elavate loomade ajus esineb Alzheimeri patsientide ajuga sarnaseid kahjustusi, samas kui puhtama õhuga aladel ringihulkuvate koerte ajus leidub sarnaseid ebanormaalsusi oluliselt vähem.
Diiselmootorite töö käigus tekkiv õhureostus on juba varasemates teaduslikes uuringutes seostatud suurenenud hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste tekke riskiga.

Vaata ka:
Uuring: diiselmootorid tapavad südamehaigeid
Etanoolkütus võib olla tervisele bensiinist ohtlikum

Mõõdukas alkoholitarvitamine avaldab südametervisele kiiresti positiivset mõju

Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli uurija Dana Kingi ja ta kolleegide uuring näitas, et keskeas regulaarselt napsitama hakkavad endised karsklased elavad kauem ning on parema südametervisega kui nende endiselt alkoholist hoiduvad eakaaslased.
7697 45-64 aastase inimese terviseandmete ja elustiili kümme aastat väldanud kõrvutamine näitas, et keskealiselt regulaarselt alkoholi tarvitama asuvatel inimestel (neid oli uuringus osalenute seas 6%) esineb karsklastega võrreldes keskmiselt 38% vähem südameinfarkte ning muid raskeid südame-veresoonkonnahaigusi.
Analüüsis arvestati ka muid südametervist mõjutavaid faktoreid nagu näiteks suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, haridustase ning füüsiline aktiivus ja kolesteroolitase.
Alkoholitarbimise positiivne mõju südametervisele on selgelt ja üheselt välja joonistunud paljudes teadustöödes, ent seni ei näidanud ükski tõsiseltvõetav uuring, et inimestel oleks mõtet hakata keskeas regulaarselt napsitama.
Ajakirjas American Journal of Medicine tutvustatav analüüs näitab aga selle autorite kinnitusel, et see mõte on kindlasti olemas ning regulaarse mõõduka alkoholitarvitamise positiivne mõju südametervisele ilmneb väga kiiresti.
Alkoholist said teadlaste sõnul kasu ka sellised inimesed, kel ilmnesid mitmed teised südametervise riskifaktorid.
Selgelt ilmnes uurimistööst tõik, et kõige suurem positiivne mõju südamele ilmneb juhul, kui inimene tarvitab alkohoolsetest jookidest ainult või peaaegu ainult veini.
Uurijad toonitavad samas, et kui klaasitäie või kahe lahja alkohoolse joogi tarvitamine päevas parandab südametervist, siis napsutamisega ülepingutamine on kindlasti nii südamele kui ka tervisele üldiselt väga kahjulik ja viib hauda kiiremini, kui täielik alkoholitarbimisest hoidumine.
Ka märgivad nad, et alkoholitarvitamist ei tuleks pidada üldise tervisliku eluviisi aseaineks, sest parima tulemuse saab ikka siis, kui sa lisaks regulaarsele veiniklaasile ka toitud tervislikult ja teed tublisti sporti.

Vaata ka:
Mõõdukas alkoholitarvitamine on tervisele kasulik
Uuring: regulaarne alkoholitarbimine suurendab vähiriski

Leiti Maa elu ohustav kaksiktähesüsteem

Astronoomid kirjeldavad ajakirjas Astrophysical Journal Maast ligikaudu 8000 valgusaasta kaugusel asuvat binaarset tähesüsteemi, mis võib igal suvalisel hetkel järgmise paarisaja tuhande aasta jooksul tekitada Maa elu ähvardava ja otse meie koduplaneedile suunatud massiivse gammakiirguse purske.
Kaksiktähesüsteem WR 104 koosneb kahest massiivsest tähest, mis teevad oma massikeskmele ringi peale 8 kuuga.
Mõlemast tähest lähtuvad tugevad päikesetuule puhangud, mis paiskavad ainet laiali, põhjustades spiraalse kujuga kuuma gaasi ja tolmu jälje.
6 aasta vältel WR 104 uurinud Peter Tuthill ja ta kolleegid Sydney ülikoolist avastasid, et paraku on "plahvatusohtlik" tähesüsteem suunatud Maale oma teljega.
Tuthilli hinnangul osutab WR 104 telg meie suunas nurga all 0–16º.
Ta lisas, et viimased arvutused annavad selleks nurgaks küll 12º, ent selliste arvutuste täpsuses ei saa kunagi päris kindel olla.
Astronoomide kinnitusel on selge, et antud tähed hävinevad ja see juhtub astronoomilises mõõtkavas väga varsti.
Esialgu pole aga selge, kas seeläbi tekib täheainet igas suunas laiali paiskav supernoova või tiirlevad tähed teineteise ümber nii kiiresti, et tekitavad surres kitsa ja võimsa gammakiirguse purske.
Kui tõeks peaks osutuma viimane variant, siis tuleb uurijate sõnul tunnistada, et paraku vaatame me otse "relvatorusse".
Pole selge, kui täpselt peaks gammakiirguse purse Maad tabama, et see ohtlikuks osutuks.
Kuigi üldiselt arvatakse, et ka vaid pisut mööda suunatud purse ei tohiks probleeme tekitada, usub Tuthill, et ohtlik võib olla isegi 12º "möödalask".
Mõnede ekspertide hinnangul on taolised gammakiirguse pursked tabanud Maad ka varem ning just sellisest kosmilisest rünnakust võis olla põhjustatud ca 450 miljoni aasta eest aset leidnud Maa liikide massiline väljasuremislaine.
Selle teooriaga 2003. aastal lagedale tulnud Adrian Melott Kansase ülikoolist leidis, et WR 104 küsimusse tuleb suhtuda tõsiselt, sest tegemist on esimese avastatud tähesüsteemiga, mis võib tulevikus Maa elule ohtlikuks saada.
Melotti sõnul ei tapaks gammakiirguse purse meid koheselt - esimeseks märgiks sellest oleks ülimalt ere sähvatus, mis võib paljudelt inimestelt nägemise viia.
Taolise kosmilise sündmuse tegelik mõju hakkaks aga ilmnema siis, kui atmosfääri tunginud gammakiirguse mõjul hävineks Maad kaitsev osoonikiht purskele järgnenud paari päeva jooksul kas täielikult või osaliselt.
Selle tulemusena jõuaks maapinnale massiliselt elusloodusele ohtlikku ultraviolettkiirgust ning osoonikihi hävinemise käigus atmosfääris tekkinud suured kogused lämmastikoksiide sajaks maha taimestikku hävitavate happevihmadena.
Tuthill märkis, et tema isiklikult ei kavatse võimaliku gammakiirguse purske pärast eriti muretseda, sest see võib toimuda või mitte toimuda ning aset leida täna või paarisaja tuhande aasta pärast, ent selle ärahoidmiseks ei saa me nii või teisiti mitte midagi teha.
Astronoomid on välja arvutanud, et tuhandete valgusaastate kaugusel ja otse Maale suunatud gammakiirguse purse peaks tekitama liikide massilise väljasuremise, ent näiteks 1000 valgusaasta kagusel aset leidev purse oleks juba võrreldav olukorraga, kus sa seisad paari kilomeetri kaugusel tuumaplahvatusest, ning kui taoline plahvatus peaks toimuma Maast 100 valgusaasta kaugusel, puhuks see minema atmosfääri, tekitaks ennenägematuid hiigellaineid ning sulataks osaliselt meie koduplaneedi pinnakihi.
Välja on arvutatud seegi, et kui Maa saaks gammakiirguse purske otsetabamuse 4,3 valgusaasta kaugusel paiknevalt lähimalt tähesüsteeminaabrilt Alpha Centaurilt, hävitaks see meie koduplaneedi täielikult.

Vaata ka:
Massilised väljasuremislained võivad olla põhjustatud kosmilisest kiirgusest
Astronoomid: gammakiirguse purse Maad ei ähvarda